G7: Obama ärgitab ELi sanktsioone jõus hoidma

Hoolimata veebruaris Minskis sõlmitud relvarahu kokkuleppest ja Venemaa vastu aasta eest kehtestatud majandussanktsioonidest on sõjategevus Ida-Ukrainas taas ägenenud.

„On ilmne, et president Putini rehkendus ei ole muutunud. Me näeme jätkuvalt väga murettekitavat Venemaa agressiooni Ukraina idaosas,“ möönis Obama julgeolekunõuniku asetäitja Ben Rhodes tippkohtumise eel ajakirjanike informeerides.

Kõigest hoolimata on sanktsioonid Rhodese sõnul aga õige poliitika, kuna takistavad veelgi agressiivsemat käitumist Venemaalt. Peale selle on sanktsioonide mõju avaldumiseks vaja rohkem aega, vahendas agentuur AP. Viimast näitab kogemus Iraaniga, mis lõpuks läbirääkimiste laua äärde istus.

„Sel põhjusel on väga oluline, et sanktsioonid jääksid jõusse, et ei tekiks muljet, et tegemist on ühekordse karistusega, mille lõppemise saab rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi norme rikkuv riik lihtsalt ära oodata,“ ütles Rhodes. „Selle asemel tuleb meil survet hoida ja näidata, et transatlantilises ühtsuses ei ole mõrasid, näidata, et kulud Venemaale lähevad järjest suuremaks.“

Euroopa Liit otsustas märtsi Ülemkogul, et sanktsioonid peavad jõusse jääma kuni Minski relvarahulepingu tingimused on täidetud. Ametlik otsus peaks tulema järgmiselt tippkohtumiselt juuni lõpus. Venemaa omaltpoolt on pingutanud, et liikmesriike ükshaaval kangutades ja meelitades üksmeelt lõhkuda.

Rohkem kui 200 Saksamaa suurimat firmat ühendav Ida-Euroopa majandussuhete komitee tegi sel nädalal üleskutse Venemaa uuesti G7 riikide ringi võtta (Venemaa osalus G7 üritustel peatati aasta tagasi pärast seda, kui Venemaa Krimmi annekteeris). Mitu ELi eriti lõunapoolsemat riiki nagu Kreeka, Küpros ja Hispaania on kaevanud sanktsioonide negatiivse mõju pärast nende põllumajandusele ja turismiärile.

G7 tippkohtumine toimub Saksmaal Elmau lossis Baieri Alpides. Osalevad riigid on Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan ja Kanada.

Peale Ukraina kriisi on maailma liidritel arutada terve rida probleeme alates rahaliidust väljakukkumise äärel vankuvast Kreekast kuni Islamiriigi pealetungi, Hiina relvatäristuse ja Iraani tuumakõnelusteni. Sinna vahele arutelud üleilmsest kliimakokkuleppest ning ELi ja USA vabakaubanduskõneluste hetkeseisust.